Vahe...aeg(?)

Oeh,jälle on nii palju juhtunud.Alustaks siis kõigepealt Janika sünnipäevast,mis toimus 18 märtsil-seltskond oli super,sai pidutsetud, joodud, lauldud ja tantsitud.Laupäeval otsustasin seetõttu ühe hea puhkepäeva võtta.Pühapäev suutsun isegi esimest korda jooksmas käia.Esmaspäev oli siis tavapärane teatriring ja pärast seda kerge jill Cathy pool.Teisipäeval taaskord jooksutiir ja midagi veel mida ma ei mäleta.Kolmapäeval olin nii "tubli" et magasin maha ülikooli avatud uste päeva-vabandused Triinule!Lisaks veel sõidutund ning peonädalalõpp võis alata-Club Illusioni Retropidu lõi avapaugu.Neljapäeval navigeerusin pohmaka ja üleväsimusega Pärnusse,et Janikale uued ratsasaapad soetada,mis õnnestus ka saavutada.Reedel süütasin raekoja platsil küünlaid ja käisin vaatamas Casanovat,mis oli absoluutne ilastamisvabrik 2011-poolpaljad musklis ballettipoisid siiski ning taaskord pidu,seekord Teises Maailmas,kus kohtusin Deni ja Erik Vingiga üle pika aja.
Laupäeva hommikul külastasin,jällegi pohmas peaga,Filmitalguid kus läks küllaltki hästi-pääsesin teise vooru kaameraproovi ning tulemused peaksid tulema kusagil uue nädala alguses.
Seejärel suundusin vana klassiõe sünnipäevale ning draama sai alguse-esialgu oli kõik tore ja kihvt,sõime,jõime,tantsisime,jutlesime vanade klassiõdedega.hiljem,kui juba hommik mõndade meeste jaoks enam ei koitnud,hakati mind sihiteadlikult terroriseerima,lihtsalt selle pärast et ma rejectisin mõnda väga viisakalt esialgu,aga kuna 3 maailma debiilsemat MEEST otsustasid,et teevad sääsest elevandi,hakkasid nad mind sõimama,minu üle nalja tegema,mölisema ja kõike muud toredat.Ise olin täiesti üksi,keegi ei tulnud isegi minu kaitseks välja- nii ma siis vaikselt talusingi idiootide pasarahet.Veelgi hullem-see jätkus isegi hommikul kui kõik olid enam vähem kained.Igal juhul on mul hea meel, et ma kunagi ei lasku nii madalale,mul on siiralt kahju nende vanematest,kes neid sigitasid ning veel rohkem on mul kahju vaesest sõbrannast, kes juhuslikult käib ühe pärdikuga.Aga armastus on juba selline asi,et kõik muu jääb tahaplaanile ning siis tao või et mõistust haamriga pähe.Ja jutu lõpetuseks ma ei usu isegi,et ma seda siia kirjutan,kuid tõesti oleks kogu ühiskonnale parem,kui need 3 "eluvenda" lihtsalt ära kärvaks või lihtsalt eluheidikuteks muutuks-ma oleks rahulikum ning sama oleks ka paljud teised mõistusega inimest.
Arrivederci! Teie Kadi

Lindprii

Nojah,nii palju siis järjepidevast blogipidamisest...
Igaljuhul on mu 3 nädalasse mahtunud kohutavalt palju sünnipäevi(palju pidutsemist kui võib nii väita),kooli, teatrit,kino ja palju kõike muud paremat.
Kevadväsimus otsustas ka lõppude lõpuks kõige täie rauaga peale hakata, pea iga tööpäev hõlmab endast 13h magamist ning ikka ei saa selle aja jooksul välja magatud..