Söögi alla ja söögi peale

Nonii, ma siin pikka romaani kribama ei hakka,alustan siiski neljapäevast ehk 21.aprillist- suure hurraaga sai eksamitele saadetud Tamme Gümnaasiumi abituurium, tutiaktuse korraldajateks oli siis meie 11c klass.Pidin lugema luuletust ja killukesi abiturientide mälestustest.Muidugi, unise pea ning "komplimentidega" minu "kokteilikleidi" kohta ei õnnestunud performance kõige kaunimalt. Kuid pole hullu, kõik olid omad.
Samal päeval murdsin ka tööd Maksimarketi lihaleti juures SEAliha degustides.
Peomaraton võis alata- neljapäevane maailmatripp kätkes endas valearusaamist muusika konseptsioonist(failisime Merimelliga, kui arvasime,et tegemist on d'n'b peoga, juhtusime hoopis mingile mahedale ossihouse peole), uue põleva apelsinilikööri degusteerimisega, niisama ringi tantsisklemisega ning kell 3 koju laekumisega.
Reedel võtsime Triinuga jalad selga ning navigeerusime Bad Hair Friday castingule.Polnud samuti minu jaoks kõige parem- 2 tundi omas ärevuses marineerimist tegid oma töö ilmselt, kuid kahetsemist pole,sest kohtusime ,hääletades Tallinna, mitmesuguste huvitavate vandersellidega. Tagasi Tartusse jõudnud, kalpsasin korraks ka naabripoiss-klassivend Joosepi peolt läbi ning juba 1 magasin.
Laupäeval lõin luugid lahti ning lendasin taaskord müügiagendi tööpostile ehk degusteerima. Sain päris huvitava mulje jäetud ilmselt oma kinnise nina ning hajevil, palavikulise pilgu ja jutuga.
Õhtul läksin taas linna nautima Sõpruse Puiestee live'i. Sellele utsitas mind klassiõde Triin, kellele olen ülimalt tänulik, sest lisaks rohkematele lauludele kui "1905" põgusale tundmisele sain kuulda teisi, ülisügavamõttelisi teoseid ning nüüd istungi põhimõtteliselt Sõpruse Puiestee "hunniku" otsas( diskograafia juba torrenteerib)
Pärast lõõritasime Triinuga öises kesklinnas kuuldud laule ning eskortisime end tallataksoga koju- Triinul planeeritult, mina aga lootsin viimaste kõnnitud kilomeetriteni taksojuhtide armule, kes oleksid nõus 2 euro eest koju viskama.Ei jopanud..
Täna üritasin kohustuslikku kirjandust lugeda, mis õnnestus vaevaliselt. Hiljem tegin visiidi Janika juurde, kes on hetkel jalaga sinisel lehel.Lebotasime ja muljetasime ning üritasime bioloogiat õppida, mis taaskord läks aia taha..
Lisaks juhtus ka üks kurb sündmus- meie seast lahkus 50-aastase staažiga legendaarne näitleja Ao Peep, kellega olen isegi koostööd teinud.Siiamaani ei jõua kohale, et inimene, kellega just päris hiljuti muljetasime Hollywoodi filminäitlejate ning 60date teatri üle, lahkus vaikselt 23. aprillil.. Puhka rahus, maestro!
Saigi üks kena overview siia tehtud. Olge mõnusad ja nautige kena kevadet!

Teie Kadi

Belle epoque

Jälle nagu lindprii siin... hea kui korragi kuus saab sissekanne tehtud..
Igastahes, märtsikuu sünnipäevademaraton jõudis mul vahepeal lõppeda- nimelt pidasid Cathy ja Sandra 1.aprillil oma 18 sünnipäeva täpselt samas kohas kus vana klassiõde Merilingi ehk siis Tatra puhkemajas.Jõudsin küll kahjuks sinna väga põgusalt, kuna tulin Tallinnast Rise And Fall of Estoniat vaatamast.Järjekorras alustades: reedel,1. aprillil peale pikka koolipäeva suundusin emaga Tallinnasse.Plekkisime siis Tallinnas hirmkallid trammipiletid ja läksime Solarisesse Nokia kontserdimajja  No71 etendust "Rise and fall of Estoniat" vaatama.Põhimõtteliselt oli 95% etendusest kuvatud ekraanil,kuna No71 lavakujundused on niivõrd keerukad.Süžeeks oli tänapäeva eestlase kuvand lähtudest tema olemusest ning selle kujunemisest läbi ajaloo kuni tänapäeva.Kes on nõus maksma sellise etenduse eest 15 eurot, soovitan soojalt vaatama minna.
Siis öösel Heda klassiga,kes juhuslikult ka viibis samal etendusel tagasi linna ja Cathy sünnale- põhimõtteliselt purju,koju,magama aga kurta ei saanud.Seltskond oli väga mõnus ja nalja-tralli sai.
Viimane nädal on olnud raskemat sorti uimamine.Ei teagi kas madalrõhkkond või stress,igaljuhul on mu päevad 60% magamisest kas kergemas või raskemas vormis möödunud.Nädalavahetuse tippsündmus oligi Heda juures Raimondi, Heda ja Mardiga filmiõhtu.
Ahjaa.. nende jorssidega, kelle Merilini sünnipäeval tülli läksin,leppisin ka ära- jah kahjuks minuga on raske mingit verist kaklust arendada.
Selleks korraks lühiülevaade lõppeb, kui innukus tagasi tuleb,ehk hakkan romaane ka siia kirjutama.Elu või midagi..