Suitsiider

Paar päeva kevaddepressiooni on mõtted täitsa lahti koorinud, mistõttu on igasugune väline mõju hästi vastuvõetav. Nii halbu kui häid asju.
Siin, Artur Alliksaare luuletustes "supeldes"(vajalik,nii akadeemilises kui ka tuleviku mõttes), hakkas täitsa lahe seest.

Alternatiive

Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem- kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas kerkime katusele või kattume kergusest? Kas vigu korrutada või korda vigurdada? Kas hakkame kisendama sosistusi või sositama kisendusi? Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda? Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada? Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? Kas minna lootuseta või loota minemata? Kas rühmata andele või anduda rühmale? Kas öeldut mitte uskuda või usutut mitte öelda? Kas suurepäratseda või pärasuurutseda? Kas nalja välja mõelda või mõtet välja naerda? Kas keelamist piirata või piiramist keelata? Kas palju kitsendada või kitse paljundada? Kas käsi laotada või laost käsitada? Kas kõnelda palumata või paluda kõnelemata? Kas liigsest vabaneda või vabadusega liialdada? Kas orja himustada või himu orjastada? Kas kohe ratsutada või ratsut kohendada? Kas lakka lennata või lendamist lakata? Kas heli salvestada või salve helistada? Kas vägi läbistada või läbi vägistada? Kas ilu imetleda või imet ilustada?          Et elu armastada, peab armu elustama.

Tendentsideta sententse haruldaselt aktuaalsetest asjadest

Arvab see, kes ei tea, mis on meeltepett,
et kergem on ujuda pärivett.

1.

Päev on rauge ja lõpmata loid.
Päev on eneselegi kauge ja kentsakas ta kehahoid.
Sõnad naasevad sõjatult, sest nad on vahepeal muutnud meelt.
Väehulgad sirutavad käepulgad.
       Nende peopesad on täis munast kooruvaid punapäikesi.
       Nad tõmbavad taeva tumedat tekki katma
                       ja salgama oma kalduvust kalguvusele.
Alguses pidi olema valgus.
    Muidu olnuks loomine lootusetu.
Valguses on võrdselt valu ja hurma.
Kuni on valgust, ei saa olla surma.
    Terveid ajastuid ma magasin.
    Nüüd käse, et mu jäsemed ei oleks nii väsinud.
Oma vaesuse ma ära jagasin.
    Kust ma ta tagasi saaksin?!
      Valvsat vaikust sulle kingiks pakkusin.
      Laevasinepilud täis on takkusid
                  ja tõrva kõrvad.
      Minu ees on elunälg ja taga mõrvad.
      Minus loomi koos on paariti.
      Välja ma neid lasen saariti.
      Loomi on häid ja pahu,
          ühtepuhku uimaseid ja neid, kes
              kusagil ei leia rahu.
      Loomi on kartlikke ja paiklikke.
      Loomi on partlikke ja luiklikke.
  Ei tea kohe, kuidas neid kõiki kohelda.
Ei tea, kellele kindel olla ja kelle juures kahelda.
           Iga öö on meri.
           Iga mõte on laev.
           Iga uni on saar.
Iga silmapilk on mõne võimaluse varing.
    Vähesed ei söösta kinnisilmi mööda oma sihist.
         Salgamine veelgi salvavam on pihist.
   Mis on parim, selgub alles läbitust.
         Omama peab tervet häbitust.
             et puhtaks jääda igas saastasajus
             ja murdmatuks ükskõik kui raskes rajus.
Koosnen valikuta kurbusist ja naljust.
Mind on palju ja iga paljastus vaid suurendab mu paljust.
         Iga sügis süvendab mu haljust.
     Süda purskub nagu vesi kaljust,
          ja ta riik on teispool tajupiire.
     Olen ehakiire kiivalt kustuv naeratus,
          olen enda katkev kordumine,
          julmus õnnes, veetlus ohus, virgus vaevatus,
          silmapiiri kauge, kutsuv vine.

Puhastus

Nii nagu ka kodudes käib kevadine suurpuhastus, tuleb seda sama teha ka mõtetes. Pane kastidesse või viska ära kõik halvad või mandunud mõtted,tunded ja inimesed. Küüri oma ajuplatvorm hangunud plekkidest peegelsiledaks, tõmba tolm oma süsteemiriiulitelt, ava aknad,et sisse lasta värsket õhku. Tee endale uus soeng,värvi juuksed ja hakka kirevaid rõivaid kandma. Ära hoia saasta oma mõttelistes voodialustes,lauasahtlites, kapivahedes vaid leia võimalusi nende neutraliseerimiseks-hävitamiseks jalutuskäikudel, rulluisutamistel, kevadjooksudel, sigaretitõmbamistel, pubiõhtutel etc. etc Ja ära muretse, kui mõni küsimus jääb vastamata-sinu värskeltpuhastatud pea ei vajagi üleliia uut kola, mis sul nagunii ilmselt pähe tolmurullid ja juuredki lõpuks kasvatab. Lase ennast vabaks, lase endal lennata.

But I must be a supergirl!

Where's the rush? Baby hush hush!

Tantsisin oma jalad 2 ööga nii läbi,et peaksin jalatallad vist ära kindlustama.
Kevad on aeda toonud igast kummalisi olendeid(loe:isakasse) kes talve lõppedes oma urust loomulikke vajadusi rahuldama tulevad. Muidugi minu nurrumootoril on  fertiilsed organid veterinaari toel välja lülitatud,kuid ega see väike tühiasi ei takista teda oma palderjanilaadset odööri igale poole levitamast. Nii sai kannatada minu kullakallis hommikumantel, mis pärast õndsat pesukorda väljas, olematu kevadpäikese käes kuivas. Ilmselt jääb see eau de Gato/eau de Timberg sinna pikaks ajaks oma olemasolu meenutama, vaatamata lugematutele pesukordadele(seda isased kassid lakuksid!)
Neljapäeval vedasin end neiu Lauraga kluppi-puppi-lokaalidesse, kus ümberkehastusime üliõpilasteks.Marsruut Piro-Illegaard-Atlantis-Illukas päädis minu breakdowniga kell pool 2 ät klaab Illuusiooon,kust laekusin, süda läikimas,koju.
Reede(pff,tahtsin laupäevast rääkida) käisin Burksi ja Raideriga linnaman-esialgu herr Timmeri juures tinunni panemas,kuhu hiljem ühines ka Aavo.BurksRaider otsustasid mitte edasi piduda ning mina ja Aavo kohtusime preili Müürsepa ja härra Samueliga,kellega koos käizime tanzujalakezi klaab Tallinnas keerutamaiez.(Krt, söör Kasearu-poolearu jäigi VIP ruumi konutama,kuniks meie seal kell 2 vehkat tõmbasime)
Laupäev,ehk täna ei tee ma mitte kottigi(jooksmas käisin), sülitan lakke ja ootan kuni see pähe tilgub. Tegelikult oleks üht suurt rauast jalga vaja,mis mulle pidevalt tagumikku taoks,et oma asjad ükskord tehtud saaksin..

ARRIVEDERCI,PORCOLINO!

..ja väänates taskurätti kuivaks..

Korraks hingad veel sügavalt sisse
ikka nii,et keegi ei kuuleks
ja võtad ebatavalise hoiaku
justkui nipsasi,keda ei armastata
ning kes ei suuda ka ise armastada.

Merekarva silmadega seirad teiste nägusid
mis tunduvad sinu jaoks kui Põhja-Korea maakaardid
ja sa tead,et ka sinul on aegumisaeg
nagu igale esemele kohane.

Seetõttu lasedki sa igal hallitusel,täil ja prussakal
enda kallal oma töö teha,sest see on kõigest
Looduse Loomulik Seadus.

Milleks peaksid sa saama kvaliteetset teenindust,
kui ise oled kvantiteet?

Leidsin selle mõistujutu(mille toppisin värsilisse ülesehitusse) kuskilt märkmete lahtistelt lehtedelt. Sobib vist tänaõhtusse konteksti isegi.
http://www.youtube.com/watch?v=vK7xIrg-VIg

t hj s.

Ma lihtsalt ei tea mida teha,mida ette võtta või mida endaga peale hakata. Nagu mingis kuramuse idiootses nõiaringis passiks.Homme kooli ka ei jõua selle pärast. KAUA ma sellele anduda kavatsen?
Ja ma pean vabandama enda pärast, milline ma olen või lihtsalt varjama seda,milline ma olen.
Tahaks olla veel kord see muretu laps,kelle elu mõtte oli paljajalu hommikust õhtuni sopa sees huiata ja mitte hoolida sellest,mis teised tast arvavad. Tahaks tagasi seda vanemate autoriteetset kontrolli,kus omad piirid olid sulle ette näidatud, mitte ei pidanud  sa neid ohjama enese initsiatiivil. Teadsin siis,et karistus oli õigustatud, mitte nagu nüüd,kus karistus on rutiinne osa sinu elamis- ja tegevusprotsessist.
Ma ei saa olla üksi ja ma ei saa olla koos teistega, ma olen orjastatud oma kinnismõtete poolt ja ilmselt selle tunneli lõpus on valgus ikka väga kaugel!

Ei tahtnud siia oma pisaraid valada, aga ehk hiljem kunagi on parem oma sõnadega tõtt vaadata. Õigupoolest tahaksin 40 aastaselt oma 19-aastasele minale kirja kirjutada.Enne tuleb aga sinna jõuda!